Kuidas aitab kehaline aktiivsus võidelda hirmu ja ärevuse vastu? Psühholoog ütleb meile

Võib-olla on igaühel oma foobiad, millega me peame aeg-ajalt silmitsi seisma. Need tekitavad seletamatut hirmu- ja ärevustunnet. Negatiivsed emotsioonid võivad põhjustada tõsiseid haigusi ja psüühikahäireid. Nendest vabanemiseks tuleb kõigepealt pöörduda arstide ja psühholoogide poole. Paljud spetsialistid kaasavad ravile ka spordi.

Kuidas aitab kehaline aktiivsus vabaneda foobiatest ja ärevusest?

spordipsühholoog

Sport ei tohiks olla täiendav stress, mis halvendab psühho-emotsionaalset seisundit. Treenige rõõmuks ja vastavalt oma kavale.

Kuidas mõjutab vähene aktiivsus psüühikat?

Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuring kinnitab, et igasugune füüsiline tegevus aitab stressiga toime tulla ja ennetab depressiooni tekkimist. Teadlased on tõestanud, et liikumine avaldab positiivset mõju hipokampusele, aju osale, mis reageerib emotsioonidele ja vastutab mälu eest. Hippokampus on vähenenud skisofreenia, bipolaarse häire, depressiooni ja vanadusdementsuse korral.

Nende haiguste ennetamiseks piisab vaid 10-12 minutilisest treeningust päevas. Ja süstemaatiline treening kolme kuu jooksul tuleb kasuks neile, kellel on kalduvus stressile.

Vaatamata ilmselgetele eelistele füüsilisele ja vaimsele tervisele, ei vali kõik inimesed spordi kui vaba aja veetmise viisi. Energia taastamiseks püüavad paljud lõõgastuda passiivselt: suhelda sotsiaalmeedias, mängida videomänge, vaadata filme jne. See võib viia keha ja vaimu vahelise ühenduse katkemiseni. Ja liikumine on just see, mis toob kõik tagasi normaalseks.

Kui ärevuse tase tõuseb, pinguldub kogu keha ja tähelepanu väheneb. Seda seisundit nimetatakse "võitle või põgene" režiimiks. See on keha automaatne reaktsioon stiimulile ja seda saab kontrollida. Näiteks jooga abil õpite õiget hingamist, saate oma keha ja vaimu lõdvestada. Ja pärast kaheksanädalast igapäevast harjutamist on teil kõrgem enesehinnang ja madalam stressitase. See juhtub seetõttu, et väikeaju amygdala, sügava aju struktuur, mis vastutab stressi, hirmu ja ärevuse töötlemise eest, kahaneb.

Oksana: Paljud uuringud kinnitavad, et igasugune kehaline aktiivsus ja aktiivne eluviis (olgu see siis jooksmine, kõndimine, Crossfit või aeroobika) mõjutab hormonaalset tausta. Aktiivsuse hetkel suureneb dopamiini, serotoniini, endorfiini jne tootmine. Need neurotransmitterid mõjutavad emotsionaalset seisundit ja leevendavad ärevust. Siis tekib õnne, rõõmu ja nn "jooksja eufooria" tunne. Paljud arstid, kes töötavad paanikahoogudega, soovitavad patsientidel regulaarselt liikuda. Samas ei tohiks treeningu intensiivsus olla ülemäärane.

Parim on madala intensiivsusega treening: jalgrattasõit, tantsustuudio tund või reipas jalutuskäik. Sellised tegevused aitavad ka neid, kes on liigselt närvilised, näiteks enne tähtsat eksamit või esinemist.

Milliseid järeldusi saab teha?

• Füüsiline aktiivsus vähendab ärevust lihaste lõdvestumise kaudu.
• Kardiotreening mõjutab ajus toimuvaid protsesse, võimaldades ärevushormoonide tootmist.
• Harjutus aktiveerib frontaalsed ajukesed, mis aitavad kehal reageerida reaalsetele ja kujuteldavatele ohtudele.
• Regulaarne treening võib osaliselt asendada ravi, suurendades stressitaluvust ja enesekindlust.