Neuroturundus ja 9 muud uut karjääri aju ja närvisüsteemi toimimise uurimisel

"Tänapäeva maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu ajuteaduse ja neurotehnoloogia arengule. Sellega seoses ilmuvad aktiivselt uued terminid ja mõisted, mis kajastavad kaasaegseid saavutusi selles valdkonnas. Üks populaarsemaid eesliiteid, mida kasutatakse ajuga seotud mõistete tähistamiseks, on eesliide "neuro-". Vaatleme selle kasutamisel tekkivaid sõnu ja ametkondi ning nende tähendust tänapäeva teaduse ja ühiskonna kontekstis."

Neurokirurgia ja neuropsühholoogia

Neurokirurgia kui meditsiini eriala algust seostatakse tavaliselt Vana-Kreeka arsti Galeni tööga, kes kirjeldas 2. sajandil pKr mitmeid neuroloogilisi häireid ja tegi loomadega katseid närvisüsteemi uurimiseks. Märkimisväärsed edusammud neurokirurgias algasid siiski 19. sajandil.

Üks esimesi suuri samme tehti 1884. aastal, kui saksa kirurg Otto Bang kasutas esimest korda edukalt ajukasvajate lokaliseerimise meetodit. Sellest ajast alates on neurokirurgia pidevalt edasi arenenud, sealhulgas on välja töötatud uusi tehnoloogiaid, tehnikaid ja instrumente ajukirurgia jaoks.

Neuropsühholoogia kui uurimisvaldkond sai alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ajaloolise panuse neuropsühholoogia arengusse andsid sellised teadlased nagu Gustav Fechner, Hermann Ebbinghaus ja Wilhelm Wundt. Nad viisid läbi eksperimente, et uurida ajus toimuvate füüsiliste protsesside ja psüühiliste nähtuste vahelist seost, mis sai aluseks psüühika neurofüsioloogia mõistmisele.

Kuid just Esimese maailmasõja ajal, kui meditsiinilised uuringud keskendusid ajukahjustuste uurimisele, sai neuropsühholoogia suure arenguhüppe. Alates 1950. aastatest hakati aktiivselt looma aju toimimise mudeleid ning arendama neuropsühholoogilise diagnostika ja ravi meetodeid.

Mõiste neurobioloogia tekkis palju hiljem, 20. sajandi keskel, kui neuroteadus hakkas aktiivselt arenema iseseisva teadusvaldkonnana. Neurobioloogia kujunemist ei tinginud mitte ainult neurokirurgia ja neuropsühholoogia areng, vaid ka närvisüsteemi uurimise meetodite, näiteks elektrofüsioloogia, neuropildistamise ja molekulaarbioloogia areng.

Neurobioloogia ühendab teadmised närvisüsteemi struktuurist ja funktsioonist kõikidel organiseerimise tasanditel, alates molekulaar- ja rakuprotsessidest kuni käitumis- ja kognitiivsete funktsioonideni.

Seega on neurokirurgial ja neuropsühholoogial iidsed juured, kuid nende kujunemine kaasaegses mõttes teadusharudeks toimus XIX-XX sajandil tänu silmapaistvate teadlaste tööle ja närvisüsteemi uurimismeetodite arengule.

Uued ametid "neuro-"

Neuroteadusega seotud uute elukutsete tekkimist võib seletada mitmete teguritega:

1. Edusammud teadusuuringutes. Uute meetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga saame üha rohkem teadmisi aju ja närvisüsteemi kohta. See avab uusi võimalusi aju tegevuse uurimiseks ja mõistmiseks, mis omakorda toob kaasa uute elukutsete tekkimise.
2. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon. Tehnoloogia, süvaõppe ja tehisintellekti areng avab uusi võimalusi aju puudutavate teadmiste rakendamiseks erinevates valdkondades, näiteks meditsiinis, hariduses, tehnoloogias ja disainis.
3. Suurenenud avalik huvi neuroteaduste vastu. Viimastel aastakümnetel on avalikkuse huvi aju ja vaimsete protsesside mõistmise vastu suurenenud. See on äratanud suuremat tähelepanu neuroteadusele ja stimuleerinud uute elukutsete arengut selles valdkonnas.

Neuromarketing

See on turundusvaldkond, mis kasutab teadmisi tarbijate aju ja psühholoogia kohta, et luua tõhusamaid reklaami- ja turundusstrateegiaid. Neuroturundus uurib, kuidas aju reageerib erinevatele stiimulitele ja kuidas neid reaktsioone saab kasutada tähelepanu äratamiseks ja reklaami mõju suurendamiseks.

Neuropedagoogika

Pedagoogika ja hariduse valdkonnas uuritakse aju aktiivsuse ja õppimise vahelisi seoseid. Neuropedagoogid uurivad, kuidas aju teavet tajub, töötleb ja mäletab, ning arendavad nende teadmiste põhjal õpetamistehnikaid.

Neuropedagoogika eesmärk on optimeerida õppimist, kasutades neuroteaduse viimaseid edusamme, et parandada haridust ja arendada iga õpilase potentsiaali.

Neuroökoloogia

Ühendab teadmised neuroteaduste ja ökoloogia valdkondadest, et uurida, kuidas keskkonnategurid mõjutavad organismide närvisüsteemi toimimist ja käitumist ning kuidas närvisüsteem reguleerib kohanemist keskkonnaga.

Neuroökoloogid uurivad erinevate tegurite, näiteks õhu-, vee-, heli- ja kliimasaaste mõju loomade ja inimeste närvisüsteemile ja käitumisele ning püüavad välja töötada strateegiaid keskkonnaga jätkusuutlikuks suhtlemiseks, et säilitada organismide tervist ja heaolu.

Neuroinformaatika

See on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis ühendab teadmised neuroteadusest (neurobioloogia, neurofüsioloogia, neurofüsioloogia, neuropsühholoogia jne) ja arvutiteadusest (arvutiteadus, tehisintellekt, masinõpe jne). Neuroinformaatika eesmärk on luua arvutisüsteeme ja -tehnoloogiaid, mis on inspireeritud närvisüsteemi põhimõtetest ja funktsioonidest.

Neuroinformaatika uurib neuroteaduslike põhimõtete ja meetodite kasutamist tõhusamate ja intelligentsemate arvutisüsteemide loomiseks ning töötab välja meetodeid neurovõrkude modelleerimiseks ja simuleerimiseks, et lahendada mitmesuguseid informaatikaprobleeme.

Neuroinformaatika rakenduste hulka kuuluvad näiteks tehisnärvivõrkude, bioinspireeritud masinõppe algoritmide, aju ja arvuti liideste ning pildi- ja kõnetuvastustehnoloogiate väljatöötamine.

Neuroastronoomia

See on uurimisvaldkond, mis ühendab neuroteaduste ja astronoomia teadmised, et uurida, kuidas inimese aju tajub ja töötleb teavet kosmose ja astronoomiliste nähtuste kohta.

Neuroastronoomid uurivad kosmiliste objektide, näiteks tähtede, planeetide, galaktikate ja kosmiliste nähtuste tajumise aluseks olevaid ajumehhanisme ning uurivad astronoomiliste avastuste ja teadusuuringute mõju inimese mõtlemisele ja meid ümbritseva maailma tajumisele.

Neuroastronoomia võib hõlmata ka kosmosekeskkonna, näiteks gravitatsiooni, kiirguse ja raskuse puudumise mõju uurimist inimese aju toimimisele ning astronautide ja kosmosereisijate psühholoogilisele heaolule.

Neurocoach

Tegemist on spetsialistiga, kes kasutab neuropsühholoogia teadmisi ja coaching-tehnikaid, et aidata inimestel saavutada isiklikke ja tööalaseid eesmärke, mis põhinevad aju neuroplastilisuse põhimõtetel. Neurocoachingut kasutatakse oskuste arendamiseks, mõtlemise muutmiseks, probleemide lahendamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks erinevates eluvaldkondades.

Neuroarhitekt

Tegemist on spetsialistiga, kes kavandab ja arendab hoonete ja ruumide arhitektuuri ja disaini, võttes arvesse neuroteaduse põhimõtteid. Ta kaalub arhitektuuri mõju inimeste psühholoogilisele ja füsioloogilisele heaolule, kasutades teadmisi sellest, kuidas keskkond mõjutab aju toimimist ja tajumist. Neuroarhitektid püüavad luua mugavaid, mugavaid ja funktsionaalseid ruume, mis edendavad inimeste tervist ja heaolu.

Neurorehabilitatsiooni spetsialist

See on spetsialist, kes rehabiliteerib inimesi, kellel on neuroloogilised häired, näiteks insult, ajukahjustus, kesknärvisüsteemi haigused ja muud seisundid, mis võivad mõjutada motoorikat ja neuroloogilist võimekust.

Neurorehabilitatsiooniterapeudi ülesannete hulka kuuluvad patsiendi funktsionaalsete võimete hindamine, individuaalsete rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamine, sealhulgas füsioteraapia, terapeutiline treening ja muud taastumismeetodid.

Neuroflorist

Spetsialist, kes uurib taimede ja ümbritseva taimestiku mõju inimese või looma närvisüsteemile ning töötab välja meetodeid taimede kasutamiseks vaimse tervise ja heaolu parandamiseks.

Ta uurib aroomiteraapia mõju ajutegevusele, lillede ja taimede mõju meeleolule ja emotsionaalsele seisundile ning töötab välja aiakujundusi, pidades silmas nende neurofüsioloogilist mõju inimestele.

Neuroartist

Kunstnik, kes kasutab teadmisi neuroteadusest, ajutegevusest ja tajumisest, et luua kunstiteoseid, mis on suunatud vaatajatele närvitasandil. Ta eksperimenteerib erinevate värvide, vormide ja tekstuuridega, et luua teoseid, mis võivad tekitada vaatajas teatud emotsionaalseid või kognitiivseid reaktsioone.

Ta võib uurida ka erinevate kunstiteoste tegemise stiilide ja tehnikate mõju aju aktiivsusele ja psühholoogilisele kogemusele.